Miks ei ole päikesekaitse ainult suvine küsimus?
Aastaid valitses arusaam, et päikesekaitsekreemid on mõeldud üksnes puhkuseks ja rannas viibimiseks. Tänapäeva dermatoloogia ja kosmetoloogia ei jäta siiski kahtlust: päikesekaitse on aastaringse nahahoolduse alus. Iga päev meieni jõudev päikesekiirgus põhjustab olenemata aastaajast, temperatuurist või pilvisusest koheseid rakukahjustusi. Nende nähtavad tagajärjed on naha enneaegne vananemine, elastsuse vähenemine ja inetud pigmendilaigud.
Teadlik lähenemine nahahooldusele eeldab arusaamist, et päike kiirgab eri liiki laineid, mis tungivad meie kudedesse erineval viisil. Selle tõsiasja eiramine ja filtrite kasutamata jätmine pilvistel päevadel on kõige levinum viga, mis nullib isegi kõige kallimate vananemisvastaste seerumite või täiustatud salongiprotseduuride tulemused.
UVA-, UVB- ja HEV-kiirgus – õpi tundma oma vaenlast
Naha tõhusaks kaitsmiseks peame täpselt teadma, mille eest seda kaitseme. Maa pinnale jõudev päikesespekter kätkeb endas erineva iseloomuga ohte.
UVB (Burn) – päikesepõletuse ja punetuse põhjustaja
UVB-kiirgus moodustab ligikaudu 5% kogu Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest. Seda iseloomustab lühike lainepikkus (280–320 nm) ning see tungib peamiselt naha välimisse kihti – marrasknahka. Just see kiirgus vastutab D-vitamiini sünteesi eest, kuid põhjustab samal ajal nähtavat punetust, päikesepõletust ja naharakkude DNA otseseid kahjustusi, suurendades järsult nahavähi, sealhulgas melanoomi riski. Selle intensiivsus muutub olenevalt aasta- ja kellaajast – kõige tugevam on see suvel ajavahemikus 10.00–15.00.
UVA (Aging) – kollageeni vaikne hävitaja (tungib läbi klaasi!)
UVA moodustab lausa 95% UV-kiirgusest. Selle lainepikkus on pikem (320–400 nm), mistõttu pääseb see sügavale pärisnahka. See toimib salakavalalt: ei põhjusta valu ega koheseid päikesepõletusi, kuid kahjustab kollageeni- ja elastiinikiude, tekitades tohutul hulgal vabu radikaale. UVA-kiirguse intensiivsus püsib kogu aasta vältel ühtlasena – see tungib läbi pilvede ning akna- ja autoklaaside. See on fotovananemise (sügavate kortsude ja naha elastsuse vähenemise) ning püsivate pigmendilaikude peamine põhjustaja.
HEV-valgus (Blue Light) – miks muudab ka nutitelefon naha vanemaks?
Suure energiaga nähtavat valgust (High Energy Visible Light), mida tavaliselt nimetatakse siniseks valguseks, kiirgavad nii päike kui ka nutitelefonide, sülearvutite ja telerite ekraanid. Uuringud tõestavad, et HEV tungib nahka sügavamale kui UV-kiirgus, jõudes kihtideni, kus asuvad fibroblastid. See põhjustab tugevat oksüdatiivset stressi, kiirendab kortsude teket ning süvendab raskesti eemaldatavaid pigmendilaike ehk melasmat, eriti tumedama nahatooniga inimestel. Seetõttu on naha kaitsmine vajalik ka kontoris töötades ja arvutiekraanide ees viibides.
Mida tähendavad kosmeetikatoodete pakenditel lühendid SPF ja PA?
Kaitsetoote valimisel näeme etiketil näitajaid, mis määravad kaitsetaseme konkreetsete kiirgusliikide eest. Nende õige mõistmine on teadliku ostu võti.
SPF-näitaja (Sun Protection Factor) – kaitse UVB-kiirguse eest
SPF näitaja määrab kosmeetikatoote võime kaitsta nahka UVB-kiirgusest põhjustatud päikesepõletuse eest. Matemaatiliselt öeldes, kui ilma kaitsefiltrita tekib nahale punetus t minuti pärast, siis SPF 30 kasutamisel pikeneb see aeg teoreetiliselt 30 × t-ni. Praktikas on kaitsetasemed järgmised:
-
SPF 15 – blokeerib umbes 93% UVB-kiirgusest.
-
SPF 30 – blokeerib umbes 97% UVB-kiirgusest.
-
SPF 50 – tagab kõrgeima standardse kaitse, blokeerides umbes 98% UVB-kiirgusest.
Ükski toode ei paku 100% kaitset, seetõttu on SPF 30 ja SPF 50 erinevus, kuigi protsentuaalselt väike, tundliku, kuperoossele või pigmentatsioonile kalduva naha puhul võtmetähtsusega.
PA-skaala – kaitse UVA-kiirguse eest
Jaapanis välja töötatud PA-süsteem (Protection Grade of UVA) näitab UVA-lainete eest kaitsmise taset, tuginedes PPD-indeksile (Persistent Pigment Darkening). Kaitsetaset väljendatakse plussidega:
-
PA+ – madal kaitse UVA-kiirguse eest.
-
PA++ – mõõdukas kaitse.
-
PA+++ – kõrge kaitse.
-
PA++++ – äärmiselt kõrge kaitse (igapäevases vananemisvastases nahahoolduses kõige soovitatavam).
Päikesekaitsefiltrite tüübid: füüsikalised, keemilised ja uue põlvkonna filtrid
Päikesekaitseained jaotatakse rühmadesse nende keemilise struktuuri ning nahal toimemehhanismi järgi.
| Omadus / filtri tüüp | Füüsikalised filtrid (mineraalfiltrid) | Traditsioonilised keemilised filtrid | Uue põlvkonna filtrid (stabiilsed) |
| Peamised esindajad | Tsinkoksiid (Zinc Oxide), Titaandioksiid (Titanium Dioxide). | Avobenzone, Octocrylene, Oxybenzone. | Tinosorb M, Tinosorb S, Uvinul A Plus, Mexoryl XL. |
| Toimemehhanism | Toimivad nagu mikropeeglid – peegeldavad ja hajutavad UV-kiiri naha pinnal. | Neelavad päikesekiirguse energiat ja muudavad selle kahjutuks soojuseks. | Ühendavad keemiliste ja füüsikaliste filtrite omadused: neelavad tugevalt ja peegeldavad osaliselt UV-kiirgust. |
| Eelised | Äärmiselt stabiilsed, tundlikule nahale ja lastele ohutud ning toimivad kohe pärast pealekandmist. | Kerge tekstuur, ei jäta nahka valgeks ja sobivad ideaalselt meigi alla. | Fotostabiilsed, ei tekita allergiaohtu ega vaja linnas sagedast uuesti pealekandmist. |
| Puudused | Need võivad jätta nahale valge kihi, tekitada raskustunnet ja nahka kergelt kuivatada. | Need võivad päikese mõjul laguneda ning potentsiaalselt ärritada silmi ja tundlikku nahka. | Nende tootmine on kallim ja väga matiks tekstuuriks vormistamine keerulisem. |
Kosmetoloogi nõuanne: Tänapäeva parimad päikesekaitsekreemid on kombineeritud koostisega. Need ühendavad mineraalfiltrid kaasaegsete orgaaniliste filtritega, tagades maksimaalse kaitsespektri ning säilitades ülikerge ja mugava tekstuuri.
Kuidas valida nahatüübile sobivat SPF-kreemi?
Filtriga kosmeetikatoode ei täida oma ülesannet, kui jätad selle mõne päeva pärast pooride ummistumise või liigse läike tõttu kasutamata. Toode peab olema täpselt kohandatud sinu naha vajadustele.
SPF aknele kalduvale, rasusele ja kombineeritud nahale
Seda tüüpi nahaga inimesed kardavad sageli „raskeid” koostisi. Otsida tuleks mittekomedogeenseks märgitud tooteid, mille koostis on kerge geel, fluid või matistav emulsioon. Sellised koostisosad nagu ränidioksiid, niatsiinamiid või tsink-PCA aitavad päeva jooksul reguleerida rasu eritumist. Tänapäevased keemilised ja kombineeritud filtrid sobivad siia suurepäraselt, koormamata rasunäärmete avasid.
Filtrid kuivale, dehüdreerunud ja küpsele nahale
Kuiv nahk armastab rikkaliku ja toitva tekstuuriga SPF-kreeme. Ideaalne toode peaks sisaldama täiendavaid niisutavaid ja naha hüdrolipiidset barjääri taastavaid aineid: hüaluroonhapet, keramiide, skvalaani ja glütseriini. Küpse naha puhul on võtmetähtsusega ka tugev antioksüdantne kaitse – E-vitamiini, koensüümi Q10 või rohelise tee ekstrakti sisaldus võimendab filtri vananemisvastast toimet.
Pigmentatsioonihäiretega ja kapillaaride laienemisele kalduva naha kaitse
Punetusele ja lõhkevatele kapillaaridele kalduva naha korral on ideaalsed mineraalsed filtrid (tsinkoksiid toimib rahustavalt ja põletikuvastaselt). Pigmentatsioonihäirete (päikese tekitatud, hormonaalsete või aknejärgsete) korral on absoluutne standard SPF 50+ ning PA++++. Tasub valida C-vitamiini, traneksaamhappe või arbutiiniga rikastatud tooted, mis blokeerivad aktiivselt melanogeneesi.
Kui palju päikesekaitsekreemi näole kanda? (Kahe sõrme meetod)
Õige tootekoguse igapäevase mõõtmise hõlbustamiseks kasutatakse kahe sõrme reeglit. Pigista kaks jämedat kreemiriba nimetissõrme ja keskmise sõrme kogu pikkuses. Sellest kogusest (u 1,25 ml) piisab, et katta nägu, kõrvad ja lõuajoone tootja märgitud SPF-faktorile vastava tegelikku kaitset tagava kihiga.
SPF-i taaspealekandmine päeva jooksul – kuidas seda teha meigi peale?
Filtrid lagunevad kiirguse, higi ja näo mehaanilise puudutamise mõjul. Kui viibid täispäikese käes (rannas, pikal jalutuskäigul), tuleb kaitset iga 2–3 tunni järel uuesti peale kanda. Linnatingimustes piisab kontoris töötades ja uue põlvkonna filtritel põhineva SPF-i korral täiesti sellest, kui kannad seda enne töölt lahkumist uuesti peale.
Kuidas lisada päikesekaitsefiltrit meigi peale? Appi tulevad nüüdisaegsed lahendused: SPF-filtriga näospreid, pintsliga mineraalpuudrid kõrge faktoriga ning spetsiaalsed švammid (beauty blenderid), millega saab kerge kaitseemulsiooni õrnalt tupsutades peale kanda, varem peale kantud jumestuskihti rikkumata.
Faktid ja müüdid päikesekaitse kohta
SPF-i teemal on tekkinud palju väärarusaamu, mida tasub teaduslike faktide abil lõplikult selgitada.
-
Müüt: SPF-i kasutamine põhjustab drastilist D-vitamiini puudust.
Faktid: Ükski filter ei blokeeri UVB-kiirgust 100%. Isegi SPF 50 rangelt järgides jõuab nahani piisav kogus kiirgust kolekaltsiferooli sünteesiks. Lisaks piisab D-vitamiini optimaalseks tootmiseks küünarvarte ja säärte 15-minutilisest igapäevasest filtreerimata eksponeerimisest väljaspool päikese tipptunde.
-
Müüt: Kui jumestuskreemil on SPF 15 ja kreemil SPF 30, siis on minu kaitse SPF 45.
Faktid: Päikesekaitsefiltrid ei liitu matemaatiliselt. Sinu kaitse vastab kõrgeima kasutatud toote näitajale – antud juhul SPF 30-le (eeldusel, et mõlemaid tooteid on peale kantud piisavas koguses).
Mitte ainult nägu: juuste ja huulte päikesekaitse
Näonahk pole ainus. UV-kiirgus kahjustab ka juuste struktuuri, oksüdeerides melaniini ning põhjustades kuivust, haprust ja värvi pleekimist (nii loomuliku kui ka värvitud juuksevärvi puhul). Päikese käes viibides tasub juuksesalkudele kasutada kergeid UV-filtritega spreisid ning kaitsta peanahka (lahku) stiilse peakattega.
Huuled sisaldavad peaaegu üldse mitte melaniini ja nende epidermis on väga õhuke, mistõttu saavad need kiiresti fotokahjustusi ning kuivavad ja lõhenevad. Igapäevane kaitsev huulepulk või SPF 30 või 50 sisaldav huulepalsam on iga käekoti absoluutne hädavajalik.
